Rajameistrivõistlus 2010

Laekunud tööd :

Hinded

Rajameistrivõistlus 2010

avaldatud Orienteerujas 2010-3

Lõppes Rajameistrivõistlus 2010, kus osales 17 tööd.
Kuigi neist enamus - 16 tööd olid vormistatud digitaalselt, said žürii liikmed, kolm erineva generatsiooni meest,– Arne Kivistik, Kalle Ojasoo ja Alar Assor kõik tööd kätte juba koodide all.
Võidutööd ajakirja selles numbris ei avaldata, sest seda kasutatakse (tõsi, väikseste mugandustega) Suunto Games 2010 meeste eliitklassi rajana.
Võistlus oli väga tasavägine ja kuigi erinevad hindajad andsid üldjoontes sarnaseid hindeid, oli kõigi kolme esikolmik siiski erinev.

Kõik punktid kokku lugedes oli esiseitse järgmine:
1. Tarmo Klaar - 146
2.- 3. Marek Karm - 136
2.- 3. Priit Poopuu - 136
4.- 5. Uve Nummert – 135,5
4.- 5. Voldemar Tasa – 135,5
6.- 7. Minija Pääslane – 133
6.- 7. Timmo Tammemäe - 133

Lisaks jõudsid erinevate hindajate esikolmikusse Sven Orase ja Sander Vaheri tööd.
Sanderi töö eristus kõigist teistest, kuna sisaldas kaardivahetust. Kahjuks oli algmaterjalile jäänud korraldajate poolt etteantud tähistust (viimase KP asukoht ja number), mistõttu ebakorrektne vormistus tõi ühelt hindajalt oluliselt vähem punkte. Samuti jäi nii mõnigi teine huvitav rada nõrga vormistuse tõttu tahapoole.
Samas on selge, et rajameistrivõistluse puhul ongi tegemist natuke subjektiivse hindamisega ja siin ei peagi arvamused kriipsupealt kokku langema.

Väga pika ja põhjaliku analüüsi tegi rajameistrivõistlusele saabunud töödele hindamisžürii kõige auväärsem liige, Arne Kivistik. Alljärgnevalt tema kommentaarid ja head näpunäited kõigile rajameistritele. Kindlasti aitab rajaplaneerimise põhitõdede tundmine kõiki võistlejaid, kuid erilist tähelepanu peaksid sellele pöörama noorte- ja juunioride koondise liikmed.

Arne Kivistik (H75):
Vaatleme 2010. a. rajameistrivõistlusele esitatud radade hindamist juhendis märgitud lõikude kaupa.
Raja planeering.
Planeeringu ülesandeks on maastiku parimate osade ärakasutamine; ohukohtade ja keelualade vältimine; rajal teravnurkade ja vastujooksude vältimine, samuti keskuse, stardi ja finiśi ümbruses liiklusvoogude ristumiste ärahoidmine; planeerida KP-rõngaste asetus, nende numbrid ja ühendusjooned nii, et nad oleksid hästi loetavad ja liikumissuunad ühemõtteliselt arusaadavad; pakkuda orienteerumises mitmekesisust (vahelduvad etappide pikkused ja suunad ning KPd erinevatel KP etappidel). Etappide ristumised peaksid toimuma KPdest eemal ja võimalikult täisnurga all.
Sagedasim viga oli etapijoone vedamine läbi järve või jõe (tuleb vedada lühimat teed mööda ringi). Suure arvu KPde tõttu oli radadel teravnurki ja vastujookse harva, ainult paaril juhul langes raja ristumine mõne KP-rõnga kohale. Ristumisi oli rajal 0-4, enamasti 2.
Alla ei hinnatud raja esitamist 2 ringil 2 kaardi ja eraldi legendiga.
Legend.
Legendi ülesanne on täpsustada (või korrata) KP-infot, ühtlasi aitab legend leevendada juhuslikkust kehva kaardi (halb paljundus, rajal kahjustatud) korral. Sellel võistlusel jäid legendipunktid saamata mitmel juhul legendi puudumise või selle vormistamise tõttu kaardi värvipinnale, ühel juhul vähendati punkte legendi eraldi lehel esitamise eest. Võistluskaartide erineva kvaliteedi tõttu võis mõne legendi sisu ebatäpsused jääda märkamata.

Vormistus
Legendi vormistamise puudused võeti enamasti arvesse legendi lõigus.
Seekord ei trahvitud: start ettenähtud paigast veidi eemale viidud; viimase KP number ei ole 97; üleliigne nr 97 või stardi kolmnurk on eemaldamata.
Rada peab olema vormistaud kaardil selgesti loetavalt ja liikumissuunad ühemõtteliselt arusaadavad. Sagedasemad vormistuspuudused olid: legendis puudub tõusumeetrite summa; etapijoon läbib järve või laia jõge, KPde numeratsioon on halvasti loetav (numbreid on 2 või 3-kordselt, numbrid katavad olulist topoinfot), KP-rõngad oli liiga väikesed, osa rajast ei asu kaardipinnal (!?).

Joogi- ja raadiopunktid
said allahindluse, kui a) kummatki oli vähem kui 2, b) nad asusid liiga raja alguses või lõpus, c) joogipunkt asus autoteest liiga kaugel, d) raadiosides võis eeldada leviprobleeme. Sagedasim viga oli nende ärajätmine või neid ei näidatud nii legendis kui kaardil.

KP-sid seekord eraldi ei hinnatud. Ühel rajal oli 17 ühelaadset orvandipunkti, see vääris ühe miinuse.

Etapid
Varem pidi hea orienteerumisrada nõudma võistlejalt võrdselt head orienteerumisoskust kui jooksuvõimet. Siinkirjutaja ei tea, kas see põhimõte veel kehtib. Lihtsate kaartide ajastul kippus üle tähtsustuma jooksu osakaal. Tänapäeval ja eriti rajavõistluse kaardil võib KPde ja etappide suure arvu korral üle tähtsustuda orienteerumise tähtsus.

STATISTIKAT

17 rajal esines 23-37, kokku 467 KPd. Keskmine etapipikkus oli eri radadel 370-600 m ja kõigil radadel kokku 510 meetrit.

Joonis. 467 etapi pikkuste jagunemine esinemisprotsendi järgi

65% etappidest olid kuni 350 m pikkused, neist 22% olid ca 100, 23% ca 200 ja 20% ca 300 m pikkused. 1% etappide pikkus oli 1000 m, pikemaid (kuni 1300 m) etappe oli kokku 1,5%.

(Võrdluseks: 1972 oli Eesti radadel kõige enam 300-500 pikkusi etappi, sagedasim pikkus oli 500 m).

35 aasta eest tehtud orienteerumistehnika uuringud Eesti radade läbimisel näitasid selget seost etapi pikkuse ja valitava tehnikaviisi vahel. Arvatavalt kehtib suur osa neist seostest tänapäevalgi. Ja nimelt:
Ca 100 m pikkusi etappe läbitakse valdavalt otse (asimuutjooksu või asimuutlugemisega). Ca 200 m pikkustel etappidel tähtsustub suunaslugemine, ilmneb väike teevalik (etapi veatul läbimisel ei ole variantide läbimisaegadel märgatavat vahet). Etapipikkus ca 300 on teevaliku murrangupunkt: a) esimene valik – kas otse või mitteotse, b) mitteotse valiku puhul – kustkaudu ja millist tehnikaviisi kasutades.
Üle 300 m pikkustel etappidel hakkavad märgatavalt toimima tõmbavate (jooned, selged pinnad) ja tõukavate (tihnik, risu, soo, tõus) orientiiride mõjud. Etapipikkustel 600 m ja enam võib ilmneda nn. suur teevalik – võrdseina näivate teevariantide läbimisajad võivad erineda oluliselt - 1 min ja enam.
Suur KPde ja etappide arv suurendab rajal täppisorienteerumise osatähtsust, kuid samas: a) vähendab rajal tempo- ja laadivahetamise võimalust, soodustades teevalikuta otsejooksu, b) soodustab võistlejate parve kogunemist ja parves püsimist, c) lühietappidel on suur jäljeloha tekke (pehme pinnas, kõrge rohi jmt) ja võistluse kestel tingimuste muutumise oht.

Etappide hindamine on rajavõistluse hindamisel raskeim ja subjektiivseim osa. 30 etapi korral vääriks iga etapp keskmiselt 1 punkti. Suure KPde arvu tõttu oli võimalik etapid kavandada maastikule nii, et peaaegu igale etapile tekkis vähemalt keskpärane orienteerumisüleanne. Samas ei saa 100 või 1000 m pikkuse etapi osakaal hindes olla samaväärne. Näiteks üks 1300 m pikkune avaetapp sai kõrge hinnangu, teisel sama pikal avaetapil oli 1100 m valikuta teejooksu ja lõpus vaid 200 m orienteerumist. Nulliväärilisi elementaaretappe oli radadel õnneks vähe, kuid “poolepunktiseid” teevalikuta või vähest keskendust nõudvaid etappe ikka leidus.

Rajameistrivõistluse juhendi viga: Juhendis oli h = 5 m, kaardil 2,5 m. Hindaja (A.Kivistik- toim) ei kontrollinud, kumba suurust legendis arvestati. Legendis arvestati 2,5m, nii nagu oli kaardil. - toim

Kuhu suundud, tehniliselt raskeim orienteerumine? Kas raskeimal 14 km rajal peaks olema 40 KPd ja 40 tk 350 m pikkust etappi ning lugemisvajaduse suurendamiseks veel 20 korrektselt planeeritud raja ristumist?

Kalle Ojasoo (M50) (Suunto Games 2010 rajameister):
Kuigi ülihead esitust siiski ei saabunud, oli raja planeerimise tase kõrge. Selle eest said maksimumi 3 võistlejat inu käest (30 punkti) –B, D, H.
Punkte kaotati sooetappide, teravate tagasipöörete, ühevariandiliste teejooksu etappide sisseplaneerimise eest, samuti võimaliku vastujooksuvariandi tekitamise eest finišikoridoris.

Vormistamine: mitte ühelegi võistlustööle ei olnud paigutatud R-ruute (tagavara kompostrijäljendi jaoks).

Kokkuvõtteks: sain piisavalt ideid ja väga häid etappide planeeringuid, mida saan kasutada teiste radade tegemisel.

Alar Assor (M21):
Nende töödega, mis meieni jõudsid, oli küllaltki palju vaeva nähtud ning rajad olid suhteliselt hoolikalt tehtud. Mõnel rajal jäid silma 1-2 etappi, mis sundisid võistlejaid pikalt mööda teed jooksma või siis kulges terve etapp läbi soo. Radade kvaliteet oli hea. Ma usun, et paljudele valmistas probleeme nii pika raja planeerimine suhteliselt piiratud maa-alale. Positiivselt üllatas see, et nii mõnigi "rajameister" oli kasutanud võistluskeskusest läbijookse, vaatepunkte ning tähistatud lõike. Sellega tõestati, et ollakse kursis tänapäevaste trendide ja IT lahendustega/võimalustega.
Mind isiklikult üllatas laekunud võistlustööde suur hulk.
Põhivead, mis mulle silma jäid, olid seotud kaardi vormistamisega:
* puudusid R-lahtrid
* punktid olid liialt lähedal kaardi servale
* puudusid legendid

Selliseid võistlusi võiks tulevikus veelgi teha, sest see annab kogemust ja julgust uutele rajameistritele. Kindlasti annab rajameistrina tegutsemine palju kaasa ka orienteerumistehnika arendamisele.

Rajameistrivõistluse korraldustiim koosseisus Rene Post, Sixten Sild ja Maret Vaher õnnitlevad võitjat ja tänavad kõiki osavõtjaid. Eraldi täname Kollat ja OK Põlva Kobrast, kelle abil prinditi 3 komplekti võistlustöid hindajatele edastamiseks.

Kokkuvõtte tegi Maret Vaher