EESTI ORIENTEERUMISSPORDI LÜHIAJALUGU

Orienteerumissport on spordiala, kus võistleja läbib kaardi ja kompassi abil ning võimalikult kiiresti (aja peale) maastikul tähistatud ja kaardile märgitud kontrollpunktid.

Esimene o-võistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade o-jooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kerge-jõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored, korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest o-jooksus pole andmeid.

Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne o-jooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill).

Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orien-teerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, koh-tunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspor-di Föderatsiooni asutamist, peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orien-teerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koos-olek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esime-ne iseseisev orienteerumissektsioon tollases NLiidus moodustati 4. novembril 1960 Tartus (esi-mees Ilmar Kask), järgmised TRÜ-s ja Hiiumaal.

Esimesed reeglid (tolleaegses keelepruugis võistlusmäärused) kinnitati 8. aprillil 1960 (koostajad Endel Isop, Aleks Kaskneem, Anto Raukas, Armult Reinsalu) ning noil aegadel kõigi spordialade sportlaste jõuvahekordi näitavad järgunormid 29. juunil 1960 (need töötas välja Endel Jõgioja). Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühin-gute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel plee-numil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas, aseesimeheks Aleks Kaskneem. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: Anto Raukas (1962-1964), Uno Semper (1964-1969), Vello Rootsi (1969-1971), Heino Kask (1971-1984), Kalju Vaikjärv (1984-1993) ja Leho Haldna (alates 1993). Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991.

Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused o-jooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, individuaalsed Eesti meistrimedalid võitsid Riola Koppel ja Ülle Rooba (Kerem-Mõistlik), võistkonnavõidud said Tartu orienteerujad. Esimene Eesti o-suusatamise MV toimus 14. veebruaril 1960 Elvas märkesuusatamises, meistriteks tulid Madis Aruja ja Leili Ruto (Saarse).

Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos (parim meesvõistleja oli Ago Vilo). Aastatel 1960-1999 võistles Eesti koondis tiitli- ja maa-võistlustel kokku 196 korda, MK osavõistlustele on Eesti saatnud oma orienteerujaid 71 korda.

Esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Uþgorodi lähedal, Eesti võitis kolm esikohta neljast. Esimesed ametlikud NLiidu meistrivõistlused peeti 4.-6. augus-til 1981 Karjala kannasel Viiburis, kus teatemeeskondadest oli parim Eesti kolmik. Võistkondliku esikoha on Eesti koondis võitnud 1965 ja 1982, aga 1968. aastal sai esikoha Kalev.

Üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 (o-suusatamine Otepääl) ja 1973 (o-jooks Võrus); meistrivõistlused 1984 (o-jooks Tartus); karikavõistlused 1978 (o-jooks Tammeveskil) ja 1988 (o-suusatamine Võrus).

MK osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: o-suusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning o-jooksus 1998 Otepääl ja 2006 Otepääl koos Euroopa Meistrivõistlustega.

Esimene mitmepäevajooks NLiidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, startis 56 meest ja 1 naine ning 12 meeskonda; üldvõidu said Olavi Kärner ja Eesti. Harju mitmepäevajook-sul 1972. a sügisel korraldas Tõnu Raid esimesed sprindivõistlused maailmas (18. oktoobril 1972 Samblapõllul, võitis Johannes Tasa).

Võistlused. Peale Eesti meistrivõistluste (mehed ja naised H/D21 võistlevad kaheksale medali-komplektile, omaette meistrivõistlused on noortele ja veteranidele) peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teate-mitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehe-võist-lusi neljapäevakute nime all korraldatakse aastal 2000 Eestis 11-s keskuses, esimene taoline toi-mus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem).

Orienteerumiskaarte hakkas Rein Välba osaliselt täpsustama 1962, kõiki maastikuelemente hakati kaartidel parandama 1969 (nn kaardirevolutsioon). Esimesed o-värvikaardid trükiti 1966 (autorid Arne Kivistik, Tõnu Raid), massiliselt mindi värvikaartidele üle 1973.

O-klubid. Esimene o-klubi NLiidus OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 o-klubi.

Orienteerumisalseid väitekirju on kaitstud kaks: Endel Isop (1967) ja Arne Kivistik (1973). Infotrükised: 1963-1991 ilmus Orientiir, 1990-1994 O-Info ja alates 1994 ajaleht Orienteeruja.

Olulisemaid medalivõite

MM medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis o-jooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 o-suusa-tamises Maret Vaher pronksi.

MK osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis o-jooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli o-jooksus kolmas 1992; Külli Kaljus o-jooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev o-suusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998.

Üliõpilaste o-jooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi (1990); Sander Vaher kulla (2008)

Rahvusvahelisi võite on Eesti orienteerujad saavutanud ridamisi. Sotsmaade karikavõitjaks nii individuaalselt kui teates tuli 1990 Ede Ümarik; teatejooksus Johannes Tasa (1976), Tiina-Mai Pärnik /Arund/ (1979), Nikolai Järveoja (1982), Leho Haldna (1985 ja 1989). NLiidu koondises on individuaalvõite saanud Uku Annus (1971), Johannes Tasa (1971), Arvo Kivikas (1975 ja 1976); teatevõite Maire Raid (1967 ja 1969), Ira Saar (1969 ja 1974), Johannes Tasa (1971 ja 1975), Jaan Miljan (1975), Arvo Kivikas (1975), Tiina-Mai Pärnik (1975), Marje Viirmann /Idavain/ (1981). Riikidevahelise Baltic Cup'i võitsid 1989 Ede Ümarik ja Leho Haldna.

Üleliiduliste esivõistluste võidud: individuaalvõitjad Madis Aruja (1963), Olavi Kärner (1965, 1970), Uku Annus (1968, 1971), Jaan Miljan (1971, 1973), Maire Raid (1972), Toivo Kotov (1973), Tiina-Mai Pärnik (1974), Johannes Tasa (1976, 1979), Arvo Kivikas (1977); paarisjooksus 1963 (Arne Kivistik ja Rein Tõnuri; Maire Jaanre /Lahtmets/ ja Maire Miljan /Raid/); o-suusatamises Arne Kivistik (1969), Mati Ojandu (1975), Nikolai Järveoja (1976); teatejooksus 1965 (Olavi Kärner, Rein Tõ-nuri, Tõnu Raid); 1968 (meeskond Jaan Miljan, Arne Kivistik, Uku Annus, Olavi Kärner; naiskond Sirje Kallasma /Ilver/, Tiiu Nittim, Tiiu Vene, Maire Raid); 1971 (Uku Annus, Johannes Tasa, Jaan Miljan); 1973 ja 1975 (Jaan Miljan, Arvo Kivikas, Johannes Tasa); 1978 (Koit Paasma, Johannes Tasa, Nikolai Järveoja); teatesuusatamises 1969 (Uku Annus, Arne Kivistik, Olavi Kärner), 1974 (Nikolai Järveoja, Toivo Saue, Johannes Tasa). NLiidu meistrid: individuaalmeister Marje Ida-vain /Viirmann/ (1986); teatejooksus 1981 (Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1982 (Kalle Luuk, Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1984 (Trudi naiskonnas Anne Kiudorv /Keerberg/), 1989 (Sixten Sild, Are Leesik, Leho Haldna, Inno Ling), 1990 (Viivi-Anne Soots, Külli Kaljus, Marje Idavain, Ede Ümarik). NLiidu karikavõitja o-suusatamises Riju Johanson (1988).

Juunioride o-suusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide o-jooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997).

Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49).

Nõos, 25. juulil 2000

Koostas Vello Viirsalu